Euroopa Liit plaanib Venemaa LNG vastu poolpidust sanktsiooni
(18)
Euroopa Komisjon soovib järjekorras 14. sanktsioonidepaketi raames kehtestada Venemaa veeldatud maagaasile (LNG) survemeetmed, kirjutavad Politico ja Reuters.
Euroopa Komisjoni ettepanek on keelata Venemaalt pärit LNG ümberlaadimine Euroopas ning reeksport kolmandatesse riikidesse. Küll aga ei keela välja pakutud sanktsioonid jätkuvalt liikmesriikidel endal agressorriigist LNG-d hankida.
Seejuures on Vene LNG import mitmesse Euroopa Liidu (EL) riiki ajas isegi kasvanud. Eriti ilmekalt paistab silma Prantsusmaa. Kui 2023. aasta esimeses kvartalis ostis Prantsusmaa Venemaalt 882 000 tonni veeldatud maagaasi (LNG), siis tänavu kasvas kogus üle 1,5 miljoni tonni. Kliimauuringute keskuse CREA andmetel maksis Pariis Kremlile gaasitarnete eest tänavuse aasta esimese kolme kuuga üle 600 miljoni euro.
Samas võib ka ümberlastimisele ja reekspordile seatud piirangutel olla Venemaa LNG tuludele arvestatav mõju, kuna Vene LNG Aasiasse transportimine on logistiliselt ehitatud üles just Euroopa sadamates toimuvale ümberlaadimisele. Logistikaahel näeb täna välja säärane, et väiksemad laevad veavad Vene LNG läbi Taani väinade Euroopa sadamatesse – peamiselt kasutatakse Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa vahejaamu –, kust kaup ookeanilaevadele ümber laetakse ja Aasiasse saadetakse.
Kui sanktsioon rakenduks, ei saaks Vene LNG-d vedavad laevad aga enam Euroopa sadamates peatuda, mistõttu peaks agressorriik hakkama kasutama rohkem arktilist laevateed. Läbi Põhja-Jäämere sõitmiseks on vaja aga kõrge jääklassiga tankereid, mida Venemaal napib. Üks variant on tuua ka jääklassiga tankerid Läänemerele ning võtta ette pikk merereis Peterburist Aasiasse. „Kui nad ei saa Euroopas ümber laadida, peavad nad võib-olla tooma oma jääklassiga tankerid pikematele reisidele,“ kommenteeris andmeanalüütika ettevõtte Kepler gaasiekspert Laura Page eelmisel nädalal Politicole.
Eelmise aasta koguste põhjal vähendaks sanktsioonid Venemaa LNG-tulusid kahe miljardi euro võrra, hindas kliimauuringute keskuse (CREA) analüütik Petras Katina.
Samuti keelaks Euroopa Komisjoni poolt välja käidud meetmepakett Euroopa ettevõtetel osaleda Venemaa tulevastes LNG-projektides. „Selline meede piirab Venemaa LNG-võimsuse laiendamist ja seeläbi Venemaa tulusid,“ seisab ettepanekus.
EL-is hakatakse meetmeid arutama kolmapäeval. EL-i suurtarbijatel, nagu Saksamaa ja Itaalia, on tekkinud Venemaa LNG-st loobumiseks üha suurem poliitiline tugi, kuid Ungari, mis sõltub suuresti Venemaa energiast, on varasemalt blokeerinud kõik gaasisanktsioonid, analüüsib Politico sanktsioonipaketi rakendumise võimalusi.
Kuigi Vene gaasile pole EL-i tasemel praegu kehtivaid sanktsioone rakendatud, on liikmesriigid pärast sõja algust vähendanud Venemaa gaasiimporti umbes kahe kolmandiku võrra ning pöördunud Norra ja USA alternatiivide poole. Eelmisel aastal moodustas Venemaa veeldatud maagaas vaid 5 protsenti EL-i energiatarbimisest. Samas teenis Kreml Euroopale LNG-d müües mullu hinnanguliselt ligi 8 miljardit eurot.
